Töötamine ilma töölepinguta

Töötamine ilma kirjaliku töölepinguta

Eestis on mitu olukorda, kus inimene töötab ilma kätte antud kirjaliku töölepinguta. Seejuures ei tähenda see kaugeltki alati, et töötaja oleks kõigist õigustest ilma jäetud.

Esimene kategooria on töötamise registris ametlikult registreeritud töötajad, kellel puudub kirjalik tööleping.

Tasub märkida, et seaduse järgi võib töötamine ilma kirjaliku lepinguta olla Eestis täiesti seaduslik, kui pooled on kokku leppinud töösuhte suulises vormis. Ehk töölepingu võib sõlmida suuliselt.

Kui töötaja aga nõuab kirjalikku töölepingut, on tööandja kohustatud selle esitama kahe nädala jooksul alates nõude saamisest. See on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvi 5 lõikes 3.

Vaatamata lepingu suulise vormi võimalikkusele lihtsustab kirjalik tööleping töövaidluse korral oma õiguste kaitsmist märgatavalt.

Täielikult mitteametlik töötamine

Teine kategooria on inimesed, kes töötavad täiesti mitteametlikult. See tähendab, et puudub nii kirjalik leping kui ka kanne töötamise registris.

Kuid isegi selline olukord ei tähenda tööalaste õiguste puudumist. Töölepingu seadus sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks hetkest, kui inimene asub tööandja huvides tööd tegema.

Töölepingu seaduse paragrahvi 4 lõige 2 sätestab otsesõnu, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asus tegema tööd, mille tegemist võib asjaolude kohaselt eeldada üksnes tasu eest.

Kui tööandja töösuhet ei registreeri, on soovitatav töö tegemise fakt iseseisvalt fikseerida:

• säilitada kirjavahetus;
• arutada tööküsimusi sõnumirakendustes;
• säilitada fotod, töögraafikud ja muud tõendid töötamise kohta.

Pärast seda on töövaidluskomisjoni kaudu võimalik töösuhte olemasolu ametlikult tuvastada alates esimesest tööpäevast, kartmata seejuures vallandamist „komisjoni pöördumise eest“.

Töölepingu asendamine võlaõigusliku lepinguga

Kolmas kategooria on töötajad, kes on küll ametlikult registreeritud, kuid kellega pole sõlmitud töölepingut, vaid võlaõiguslik leping.

Eestis tuleb sellist praktikat ette üsna sageli. Tegelikult töötab inimene nagu tavaline töötaja, kuid juriidiliselt on ta vormistatud teenust osutava eraisikuna.

Paljudel juhtudel on see seadusevastane, kuna töötaja jääb ilma osast sotsiaalsetest tagatistest ja tööõigustest.

Kui poolte vahel on tegelikult töösuhe, on töövaidluskomisjoni kaudu võimalik selline leping muuta töölepinguks alates töötamise algusest.

Põhjalikumalt saab töölepingu ja võlaõigusliku lepingu erinevuste kohta lugeda rubriigist: „Tööleping ja võlaõiguslik leping – mis vahe neil on?“. Sellest artiklist saate teada, kas teiega sõlmiti töölepingu asemel võlaõiguslik leping seaduslikult.

Miks on oluline probleemi lahendamisega mitte viivitada

Kõik ilma kirjaliku töölepinguta töötavad isikud on haavatavamas olukorras kui need, kellel on tööandjaga allkirjastatud leping olemas.

Sellistes olukordades on parem mitte viivitada ja hakata rikkumistega tegelema juba esimestel töönädalatel. Kui tööandja hoiab töösuhte nõuetekohasest vormistamisest kõrvale, tekivad aja jooksul väga sageli probleemid ka töötasu ja puhkusetasu maksmisega.