Katseaeg

Mis on katseaeg

Töölepingu seaduse § 10¹ lõige 1 võimaldab töötajal ja tööandjal kokku leppida kuni 4 kuu pikkuse katseaja kohaldamises.

Katseaja eesmärk on anda pooltele võimalus hinnata, kas töötaja teadmised, oskused, võimed, tervislik seisund ja isikuomadused vastavad konkreetse töö nõuetele.

Katseaega kohaldatakse automaatselt

Paljud ei tea, et Eestis kohaldatakse katseaega automaatselt.

Isegi kui töölepingus ei ole katseaja kohta midagi kirjas, loetakse see määratuks 4 kuuks. Erand on võimalik vaid juhul, kui pooled on lepingus otsesõnu märkinud, et katseaega ei kohaldata.

Seejuures võivad pooled kirjalikult kokku leppida ka lühemas katseajas.

Haigus pikendab katseaega

Katseaeg peatub töötaja haiguse ajaks.

Näiteks kui inimene töötas ühe kuu ja oli seejärel kaks kuud haiguslehel, jätkub katseaeg pärast tööle naasmist ning pikeneb puudutud aja võrra.

Seejuures ei ole tööandjal õigust töötajat vallandada üksnes lühiajaliste terviseprobleemide tõttu. Töölepingu seadus keelab töösuhte lõpetamise põhjusel, et töötaja ei tule tervisliku seisundi tõttu lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega.

Lühiajaliseks terviseprobleemiks loetakse Eestis kuni 4 kuu pikkust töövõimetusperioodi.

Rasedate töötajate kaitse

Seadus kaitseb eraldi rasedaid töötajaid ja naisi, kellel on õigus emapuhkusele vahetult pärast sünnitust.

Isegi katseajal ei saa rasedus, sünnitus ega lapse sünniga seotud ajutine töövõimetus olla ülesütlemise aluseks.

Töölepingu ülesütlemine katseajal

Katseajal on töösuhet lihtsam lõpetada kui pärast selle lõppemist.

Nii töötaja kui ka tööandja võivad töösuhte üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette 15 kalendripäeva.

Tööandjale ei piisa aga pelgalt üldsõnalistest fraasidest nagu:

„ei tulnud tööga toime”;

„rikkus töödistsipliini”;

„ei sobinud ettevõttesse”.

Seaduslikuks ülesütlemiseks peavad olema konkreetselt märgitud:

• rikkumiste asjaolud;
• kuupäevad ja olukorrad;
• tõendid;
• võimalikud tunnistajad.

Hüvitis ebaseadusliku ülesütlemise eest

Kui ülesütlemine katseajal tunnistatakse ebaseaduslikuks, võib töötaja saada hüvitist.

Reeglina on hüvitise suurus katseajal väiksem kui tavapärase ebaseadusliku ülesütlemise korral, kuna katseaeg on iseenesest lühike ja tööstaaž tööandja juures tavaliselt väike.

Töövaidlustes sõltub hüvitise suurus sageli just sellest, kui kaua töötaja on tööandja juures töötanud. Mida pikem on tööstaaž, seda suurem on tavaliselt hüvitis.

Kui aga lisaks ebaseaduslikule ülesütlemisele on tööandja vastu ka muid nõudeid, näiteks väljamaksmata töötasu, puhkusetasu või muud tasud, võib töövaidluskomisjoni pöördumine olla eriti otstarbekas.

Eraldi tähelepanu väärivad rasedate naiste või pärast sünnitust emapuhkusele õigust omavate naiste töölt vabastamise juhtumid. Seadus tagab sellistele töötajatele erikaitse. Kui ülesütlemine tunnistatakse ebaseaduslikuks, võib hüvitis sellistes olukordades reeglina ulatuda kuni 12 kuu töötasuni.