Tasub märkida, et Eestis on lapsevanematel mitu võimalust sõlmida kokkulepe elatise maksmiseks lapse ülalpidamiseks.
Kui jätta kõrvale kohtulik elatise väljamõistmine, võivad pooled kokku leppida järgmistel viisidel:
👉 notariaalne kokkulepe – vanemad pöörduvad notari poole ja allkirjastavad tema juures elatise maksmise kokkuleppe;
👉 perelepitus Sotsiaalkindlustusameti juures – millest oli juba juttu lehel „Perekonnaõigus ja perekonnaõiguslikud vaidlused Eestis“.
Oluline on märkida, et mõlemal juhul võivad pooled kohe kokku leppida, et elatist saaval vanemal on õigus pöörduda kohtutäituri poole elatise sundtäitmiseks, kui kohustatud vanem lõpetab kokkuleppe vabatahtliku täitmise.
Kui täitemenetlus on alanud ning võlga ei õnnestu sisse nõuda, võib elatist saama õigustatud vanem taotleda riiklikku elatisabi. Praegu on selle suurus 200 eurot kuus iga lapse kohta.
Kuidas elatisabi toimib
Oletame, et vanemate vahel on sõlmitud kokkulepe minimaalse elatise maksmiseks. Alates 01.04.2026 on minimaalne elatis 318,62 eurot kuus lapse kohta.
Kui kohustatud vanem kokkulepet vabatahtlikult ei täida ja algatatakse täitemenetlus:
👉 kui võlgnikul puuduvad täielikult rahalised vahendid, maksab riik 200 eurot elatisabi;
👉 kui kohtutäituril õnnestub sisse nõuda näiteks 100 eurot, maksab riik juurde veel 100 eurot;
👉 kui võlgnik maksab vabatahtlikult 75 eurot, maksab riik juurde 125 eurot.
Seega tasub riik vahe kinni kuni 200 euroni kuus.
Oluline on mõista, et kõik see on võimalik ka ilma kohtuotsuseta, üksnes notariaalse kokkuleppe või perelepituses sõlmitud kokkuleppe alusel.
Miks ei ole notariaalne või perelepituse kokkulepe alati kõige kindlam lahendus
Kuigi esmapilgul tundub notari või perelepitaja kaudu sõlmitud kokkulepe lihtne viis kohtuvaidlust vältida, ei soovita me seda alati.
Põhjus on selles, et kohustatud vanem võib sellisest kokkuleppest igal ajal taganeda, saates teisele poolele kirjaliku ülesütlemisavalduse.
Sellisel juhul peab elatist saama õigustatud vanem:
👉 pöörduma kohtusse;
👉 vaidlustama kokkuleppest taganemise;
👉 kulutama aega ja raha õigusabile.
Kui kokkuleppe alusel on juba käimas täitemenetlus ning makstakse riiklikku elatisabi, võib kohustatud vanem samuti pöörduda kohtusse ja taotleda täitemenetluse ning elatisabi maksmise lõpetamist, viidates kokkuleppest taganemisele.
Seetõttu ei ole notariaalne ega perelepituse kaudu sõlmitud kokkulepe alati kõige kindlam viis lapse ülalpidamise tagamiseks.
Loomulikult sõltub palju konkreetsest olukorrast ja kohustatud vanema heausksusest.
👉 Kui teine vanem on tõepoolest huvitatud lapse heaolust ega otsi võimalusi maksmisest kõrvale hoida, on notar või perelepitaja väga hea lahendus.
👉 Kui aga kohustatud vanema heausksuses on põhjust kahelda, on kõige usaldusväärsem lahendus pöörduda kohtusse hagiavaldusega.
Elatise väljamõistmine kohtus
Elatise nõudmiseks saab kohtusse pöörduda kahel viisil.
Maksekäsu kiirmenetlus
Avaldus esitatakse e-Toimiku kaudu.
Selle menetluse peamine eelis on kiirus. Tavaliselt on võimalik saada lahend umbes ühe kuu jooksul.
Lisaks:
👉 ei ole vaja põhjalikke õigusalaseid teadmisi;
👉 paljud lapsevanemad esitavad avalduse iseseisvalt;
👉 puudub vajadus tasuda spetsialistide teenuste eest.
Samas tuleb mõista, et kiirmenetlus on alati teatud määral ettearvamatu.
Kohus teeb maksekäsu kiirmenetluses määruse ainult kahel juhul:
👉 kui kohustatud vanem tunnistab nõuet täielikult ja nõustub elatise suurusega;
👉 kui kohustatud vanem ei vasta kohtule üldse.
Teisel juhul loetakse vaikimine nõude tunnistamiseks.
Kui aga kohustatud vanem esitab kasvõi minimaalse vastuväite, siis kohus:
👉 lõpetab viivitamata maksekäsu kiirmenetluse;
👉 suunab asja hagimenetlusse.
Pärast seda tuleb koostada täielik hagiavaldus.
Seetõttu on sageli mõistlik pöörduda kohe hagimenetlusse, kui pooled ei ole eelnevalt kokku leppinud, et nõue tunnistatakse.
Samuti tuleb arvestada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 4 ei luba kasutada maksekäsu kiirmenetlust juhul, kui samas küsimuses on juba olemas jõustunud kohtuotsus.
Näiteks:
👉 kui soovite suurendada juba kohtu poolt väljamõistetud elatist;
👉 isegi juhul, kui teine pool on sellega nõus;
👉 maksekäsu kiirmenetlust sellises olukorras kasutada ei saa.
Millistes olukordades saame aidata
Koostame elatisega seotud avaldusi väga erinevates olukordades, sealhulgas:
👉 elatise esmane väljamõistmine;
👉 varem väljamõistetud elatise suurendamine;
👉 elatise nõudmine täisealise õppiva lapse poolt kuni 21. eluaastani;
👉 elatise vähendamise avalduste koostamine kohustatud vanemale;
👉 elatise nõudmine kohustatud vanema ülalpidamiskohustuslastelt, kui võlgnik ise kohtuotsust ei täida;
👉 lapse ema ülalpidamise nõudmine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui ema ei saa tervisliku seisundi või lapse eest hoolitsemise tõttu töötada.
Kuidas me töötame
Me ei ole kunagi huvitatud kohtuvaidluse venitamisest.
Seetõttu koostame hagiavaldused selliselt, et asja oleks võimalik lahendada:
👉 kirjalikus menetluses;
👉 ilma kohtuistungit pidamata.
Kui kohus siiski määrab istungi, võime osaleda sellel koos Teiega nõustajana.
Praktikas juhtub seda harva ning enamik elatisasju lahendatakse edukalt kirjalikus menetluses.
Meie kogemus
Meie projekt tegutseb praegu juba teist aastat.
Selle aja jooksul ei ole olnud ühtegi juhtumit, kus inimene oleks pöördunud meie poole elatise küsimuses ning me ei oleks suutnud teda aidata.
Kui Teil on välisriigi kohtuotsus
Kui Te olete välisriigi kodanik ja elate Eestis ning Teie koduriigis on juba tehtud elatise kohtuotsus, mida võlgnik ei täida, võite samuti meie poole pöörduda.
Me aitame:
👉 Koostada dokumendid välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks Eestis;
👉 Algatada täitemenetlus;
👉 Vormistada Eestis elatisabi saamine ka juhul, kui võlgnik elab väljaspool Eestit.