Töösuhte lõppemisel on töötajal õigus saada tööandjalt kõik väljamaksed, mis talle tulenevad töölepingust.
Töölepingu seaduse § 84 kohaselt tuleb tööandjal töötajaga lõpparve teha hiljemalt töösuhte lõppemise päeval ning tasuda töötajale kuuluvad summad tema pangakontole.
Pärast töölepingu lõppemist jäävad tööandjal sageli endise töötaja ees rahalised kohustused täitmata. Kõige sagedamini on tegemist:
👉 maksmata töötasuga;
👉 kasutamata jäänud puhkuse hüvitisega;
👉 koondamishüvitisega;
👉 muude töösuhte lõppemisega seotud väljamaksetega.
Praktikas ei kiirusta paljud tööandjad endistele töötajatele võlgnetavaid summasid vabatahtlikult maksma. Seetõttu on oluline teada töövaidluskomisjoni või kohtu poole pöördumise tähtaegu.
Oluline on mitte mööda lasta pöördumise tähtaegadest
Pärast töösuhte lõppemist ei tasu pikalt edasi lükata küsimust, mis puudutab tööandjalt Teile kuuluvate summade kättesaamist.
Suhteliselt pikemalt võib tavaliselt oodata ainult töötasu võlgnevuse nõudega, kuna selliste nõuete esitamise tähtaeg on kuni kolm aastat.
Teiste nõuete puhul on tähtajad oluliselt lühemad. Näiteks kasutamata puhkuse hüvitist või koondamishüvitist tuleb nõuda nelja kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist.
Kui töötaja leiab, et tema töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ning soovib vaidlustada töösuhte lõpetamise enda, on töövaidluskomisjoni poole pöördumise tähtaeg ainult 30 päeva.
Oluline on arvestada, et seda tähtaega ei hakata arvestama viimasest tööpäevast, vaid hetkest, mil töötaja sai kirjaliku teate töösuhte lõpetamise kohta.
Tavaliselt jätkab töötaja pärast sellise teate saamist veel töötamist etteteatamistähtaja jooksul, mis sõltuvalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja tööstaažist tööandja juures on üldjuhul 15 või 30 kalendripäeva.
Seetõttu on töölepingu lõppemisel oluline hinnata olukorda õigeaegselt ning mõista, kas tegemist on ainult saamata jäänud rahaliste väljamaksetega või on olemas ka alus vaidlustada töölepingu lõpetamine ise.