Eestis esineb sageli olukordi, kus tegelikud töösuhted vormistatakse mitte töölepingu, vaid võlaõigusliku lepingu alusel. Kõige sagedamini kasutatakse selleks käsunduslepingut või töövõtulepingut.
Paljudel juhtudel toimub selline vormistamine tööandja algatusel, kuna võlaõigusliku lepingu kasutamine vähendab oluliselt ettevõtte kohustusi töötaja ees.
Mida töötaja kaotab, kui teda ei vormistata töölepinguga?
Kui inimene töötab töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel, ei kohaldu talle paljud töölepingu seadusest tulenevad garantiid.
Näiteks:
👉 puudub tagatud miinimumpalk;
👉 ületunnitöö eest ei maksta kõrgendatud tasu;
👉 puudub kahekordne tasu riigipühadel töötamise eest;
👉 puudub tasustatud põhipuhkus;
👉 puudub kasutamata puhkuse hüvitise õigus;
👉 ei kohaldu töö- ja puhkeaja piirangud.
Lisaks kaotab inimene vaidluse korral võimaluse kaitsta oma õigusi kiiremini töövaidluskomisjoni kaudu.
Miks on see tööandjale kasulik?
Kui inimene on vormistatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel, ei lahenda töövaidlust tavaliselt töövaidluskomisjon, vaid küsimus tuleb lahendada kohtus.
Erinevus on oluline:
👉 töövaidluskomisjon võib asja lahendada ligikaudu 1–2 kuuga;
👉 kohtumenetlus võib sageli kesta aasta või kauem.
Seetõttu vormistavad mõned tööandjad töötajaid teadlikult võlaõiguslike lepingutega isegi siis, kui tegelikult on tegemist töösuhtega.
Kas lepingut saab töövaidluskomisjoni kaudu muuta?
Kui inimene on ebaseaduslikult vormistatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel, on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda töösuhte tuvastamist.
Selleks tuleb tõendada, et tegelikult tehti tööd töölepingu alusel töötava inimese viisil.
Kui töövaidluskomisjon tuvastab töösuhte olemasolu, võib töötajal tekkida õigus nõuda:
👉 saamata jäänud töötasu;
👉 puhkusetasusid;
👉 töölepingu lõpetamisega seotud hüvitisi;
👉 muid tööõigusest tulenevaid garantiisid.
Millal tuleb sõlmida tööleping?
Tööleping tuleb sõlmida juhul, kui töötaja:
👉 allub tööandja juhtimisele ja kontrollile;
👉 töötab tööandja määratud ajal;
👉 teeb töö isiklikult;
👉 kasutab tööandja materjale ja töövahendeid;
👉 peab järgima ettevõtte sisekorraeeskirju.
Töösuhte peamine tunnus on töötaja sõltuvus tööandjast ning tööandja pidev kontroll töö tegemise üle.
Kui inimene ei saa ise valida töö tegemise aega, kohta ja viisi, on üldjuhul tegemist töölepingulise suhtega.
Töövõtuleping
Töövõtuleping on võlaõiguslik leping, mida reguleerib võlaõigusseadus.
Selle lepingu alusel kohustub töövõtja saavutama kokkulepitud tulemuse ning tellija kohustub selle tulemuse eest tasuma.
Üldjuhul:
👉 töö on ühekordse või konkreetse eesmärgiga;
👉 töövõtja korraldab ise oma töö;
👉 puudub allumine tellija igapäevasele juhtimisele;
👉 töövõtja võib kasutada abilisi;
👉 kasutatakse sageli enda töövahendeid ja materjale.
Töövõtulepingu näide
Näiteks sõlmib inimene lepingu kolme ukse paigaldamiseks või garaaži ehitamiseks kindlaks tähtajaks.
Sellisel juhul töövõtja:
👉 määrab ise oma tööaja;
👉 korraldab ise töö tegemise viisi;
👉 ei pea järgima ettevõtte sisemisi tööreegleid;
👉 vastutab eelkõige kokkulepitud tulemuse saavutamise eest.
Seetõttu käsitletakse sellist suhet tavaliselt töövõtulepinguna, mitte töösuhtena.
Käsundusleping
Käsundusleping on samuti võlaõiguslik leping, mida reguleerib võlaõigusseadus.
Seda kasutatakse tavaliselt konkreetse ülesande täitmiseks või teenuse osutamiseks spetsialisti poolt, kes määrab ise oma töö tegemise viisi.
Näiteks võib käsundusleping olla sõlmitud:
👉 advokaadiga kliendi esindamiseks kohtus;
👉 lektoriga loengu läbiviimiseks ülikoolis;
👉 artisti või saatejuhiga ürituse korraldamiseks;
👉 fotograafiga pulma või sünnipäeva jäädvustamiseks;
👉 finantskonsultandiga;
👉 teiste spetsialistidega, kes osutavad teenust iseseisvalt.
Oluline teada
Kui inimene töötab iga päev tööandja määratud graafiku alusel näiteks ehitusel, restoranis, toiduainetööstuses, mööblitootmises või muus ettevõttes ning:
👉 töötab kindlal tööandja määratud ajal;
👉 saab juhiseid töö tegemise viisi kohta;
👉 on pideva kontrolli all;
👉 kasutab tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid,
siis on sellises olukorras üldjuhul tegemist töösuhtega.
Sellisel juhul ei ole töövõtu- või käsunduslepingu kasutamine tavaliselt õigustatud, sest inimene on tegelikult tööandja alluvuses ning tal puudub iseseisvus oma töö korraldamisel.
Praktikas esineb Eestis sellist vormistamist üsna sageli, eriti ehituse, toitlustuse ja tootmise valdkonnas.
Selle tulemusena kaotavad töötajad olulised tööõiguslikud garantiid ja sotsiaalse kaitse: tasustatud puhkuse, töö- ja puhkeaja piirangud, ületunnitöö kõrgendatud tasu, töölepingu lõpetamisega seotud hüvitised ning muud töötajale seadusega tagatud õigused.