Lapse põlvnemise tuvastamine (isaduse tuvastamine)

Selliseid olukordi tuleb Eestis ette üsna sageli. Mõnikord ei märgita isa andmeid lapse sünni registreerimisel ema algatusel, mõnikord teevad vanemad sellise otsuse ühiselt. Aja jooksul tekib aga vajadus lapse põlvnemine ametlikult kindlaks teha ning sellega seotud õigused ja kohustused fikseerida.

Isaduse tuvastamise avaldusega võivad pöörduda lapse ema, eeldatav isa või laps ise pärast täisealiseks saamist.

Kõige levinumad põhjused isaduse tuvastamiseks on:

• lapsele elatise saamine;
• isalt pärandi saamine;
• toitjakaotuspensioni taotlemine;
• lapse põlvnemise ametlik kinnitamine;
• isale seaduslike vanema õiguste saamine.

Isaduse vabatahtlik omaksvõtt perekonnaseisuasutuses

Kui ema ja isa on nõus isaduse vabatahtlikult kindlaks määrama, võivad nad pöörduda perekonnaseisuasutusse ja esitada ühise avalduse.

Kui laps on juba saanud täisealiseks, on vajalik ka tema nõusolek.

Pärast isaduse omaksvõttu omandab isa kõik seaduses sätestatud vanema õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse osaleda lapse ülalpidamises.

See viis on küsimuse lahendamiseks kõige kiirem, lihtsam ja soodsam.

Isaduse tuvastamine kohtu kaudu

Kui üks vanematest ei ole nõus perekonnaseisuasutuses vabatahtlikult isadust vormistama, lahendatakse küsimus kohtus.

Kohus vaatab esitatud tõendid läbi ja määrab vajadusel DNA-ekspertiisi. Praktikas on just geneetiline ekspertiis sellistes asjades peamiseks tõendiks.

Kui ekspertiis kinnitab lapse bioloogilist põlvnemist, tuvastab kohus isaduse sõltumata sellest, kas teine pool on sellega nõus või mitte.

Seetõttu ei anna perekonnaseisuasutuses isaduse vabatahtlikust vormistamisest keeldumine sageli mingit tulemust. Kui isik on tõepoolest lapse bioloogiline vanem, tuvastatakse lapse põlvnemine ikkagi kohtu kaudu.

Seejuures tuleb arvestada menetluskuludega. Kui üks pool keeldus vabatahtlikust isaduse vormistamisest ja sundis teist poolt kohtusse pöörduma, võidakse asja lahendamise kulud panna just tema kanda.

Nende hulka kuuluvad:

• DNA-ekspertiisi tegemise kulud;
• õigusabikulud;
• muud kohtukulud.

Mõnel juhul võib selliste kulude kogusumma ulatuda mitme tuhande euroni.

Seepärast on paljudes olukordades palju mõistlikum lahendada küsimus vabatahtlikult perekonnaseisuasutuses, mitte osaleda kohtumenetluses, mille tulemus põhineb DNA-ekspertiisi järeldustel.

Isaduse vaidlustamine

Esineb ka vastupidiseid olukordi, kus mees on ametlikes dokumentides märgitud lapse isana, kuid leiab, et ta ei ole bioloogiline isa.

Sellisel juhul on võimalik pöörduda kohtusse isaduse vaidlustamise nõudega.

Kui kohus tuvastab bioloogilise põlvnemise puudumise, kanne isaduse kohta tühistatakse ning lapse ülalpidamiskohustused lõppevad.

Ka sellistes asjades kasutatakse laialdaselt DNA-ekspertiisi.

Isaduse tuvastamine pärast mehe surma

Eesti seadusandlus võimaldab isaduse tuvastamist ka pärast eeldatava isa surma.

Kõige sagedamini esitatakse sellised nõuded selleks, et lapse seaduslik esindaja saaks taotleda toitjakaotuspensioni või laps ise saaks kätte eeldatava isa pärandi.

Hoolimata eeldatava isa surmast näeb seadus ette mehhanismid lapse põlvnemise tõendamiseks ning võimaldab kaitsta tema varalisi õigusi.

Kuidas me saame aidata

Aitame koostada kohtule dokumente järgmistes asjades:

• isaduse tuvastamine;
• isaduse vaidlustamine;
• elatise väljamõistmine pärast isaduse tuvastamist;
• isaduse tuvastamine pärast mehe surma.

Pärast teie olukorraga tutvumist selgitame edasiste toimingute korda, vajalike dokumentide nimekirja ning aitame koostada kohtusse pöördumiseks menetlusdokumendid. Oleme teie nõustajaks kuni isaduse tuvastamise kohtumenetluse lõpuni.