Elatise nõudeavalduste ettevalmistamine

Kui kohtulikku elatise väljamõistmise korda mitte arvestada, saavad pooled kokku leppida:

• notariaalse kokkuleppega — kui vanemad lähevad notari juurde ja allkirjastavad tema juuresolekul elatiskokkuleppe;
• Sotsiaalkindlustusameti juures tegutseva perelepitaja kaudu — millest oli juba varem juttu lehel „Perekonnaõigus ja perevaidlused Eestis“.

Oluline on märkida, et mõlemal juhul saavad pooled kokkuleppes kohe ette näha elatist saama õigustatud vanema õiguse pöörduda kohtutäituri poole elatise sundtäitmiseks, kui kohustatud pool peaks loobuma kokkuleppe vabatahtlikust täitmisest.

Pärast täitemenetluse alustamist, kui sissenõudmine ei anna tulemusi, saab elatist saama õigustatud vanem taotleda riiklikku elatisabi. Praegusel ajal on selle suurus 200 eurot kuus iga lapse kohta.

Kuidas elatisabi toimib

Kujutame ette olukorda, kus poolte vahel on sõlmitud kokkulepe miinimumelatise maksmiseks. Alates 01.04.2026 on elatise miinimumsuurus 318,62 eurot kuus lapse kohta.

Kui võlgnik kokkulepet vabatahtlikult ei täida ja alustatakse täitemenetlust:

• kui võlgnikul puudub raha täielikult, maksab riik 200 eurot elatisabi;
• kui kohtutäituril õnnestus sisse nõuda näiteks 100 eurot, siis on elatisabi suurus veel 100 eurot;
• kui võlgnik tasus vabatahtlikult 75 eurot, siis on riiklik toetus 125 eurot.

Seega maksab riik juurde vahe kuni 200 euroni.

Oluline on mõista, et see kõik on võimalik isegi ilma kohtuotsuseta — üksnes notariaalse kokkuleppe või perelepitaja juures sõlmitud kokkuleppe alusel.

Miks notari või lepitaja juures sõlmitud kokkulepe ei pruugi alati olla kõige kindlam variant

Hoolimata sellest, et esmapilgul tundub kokkulepe notari või lepitaja kaudu lihtne lahendus probleemile ilma kohtuta, ei soovita me alati just seda viisi kasutada.

Põhjus peitub selles, et võlgnik võib sellisest kokkuleppest igal ajal taganeda, saates teisele poolele kirjaliku teate lepingu ülesütlemise kohta.

Sellises olukorras tuleb elatist saama õigustatud vanemal:

• pöörduda kohtusse;
• vaidlustada võlgniku kokkuleppest taganemine;
• kulutada aega ja raha õigusabile.

Kui kokkuleppe alusel juba toimub täitemenetlus ja makstakse elatisabi, võib võlgnik pöörduda ka kohtusse nõudega peatada täitemenetlus ja lõpetada elatisabi maksmine, viidates kokkuleppest taganemisele.

Just seetõttu ei ole notari või perelepitaja kaudu sõlmitud kokkulepe alati kõige kindlam viis lapse ülalpidamise tagamiseks.

Loomulikult sõltub palju konkreetsest olukorrast ja elatist maksma kohustatud vanema heausksusest.

• Kui teine vanem on tõepoolest huvitatud lapse heaolust ega otsi võimalusi maksetest kõrvalehoidmiseks, on notar või perelepitaja hea lahendus.
• Kui aga kohustatud vanema heausksuses on kahtlusi, jääb kõige kindlamaks variandiks hagiavaldusega kohtusse pöördumine.

Elatise väljamõistmine kohtu kaudu

Elatise väljamõistmiseks saab kohtusse pöörduda kahel viisil.

Maksekäsu kiirmenetlus

Avaldus esitatakse e-toimiku kaudu.

Selle variandi peamine eelis on kiirus. Tavaliselt saab lahendi kätte umbes ühe kuuga.

Lisaks sellele:

• ei ole vaja süvendatud juriidilisi teadmisi;
• paljud vanemad esitavad selliseid avaldusi iseseisvalt;
• puudub vajadus maksta spetsialistide teenuste eest.

Kuid on oluline mõista, et kiirmenetlus on alati teatud määral loterii.

Kohus määrab elatise kiirmenetluses vaid kahel juhul:

• kui kohustatud vanem nõustub avaldusega täielikult ja on nõus väljamaksete suurusega;
• kui kohustatud pool kohtule üldse ei vasta.

Teisel juhul loetakse vaikimist nõuetega nõustumiseks.

Kui aga kohustatud pool esitab kasvõi vähimagi vastuväite, siis kohus:

• lõpetab kohe kiirmenetluse;
• annab asja üle tavalisse hagimenetlusse.

Pärast seda on vajalik täiemahulise hagiavalduse koostamine.

Seetõttu, kui poolte vahel puudub eelnev kokkulepe nõuetega nõustumise osas, on sageli mõistlikum pöörduda kohe kohtusse tavamenetluse kaudu, et aega mitte kaotada.

Samuti tuleb arvestada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lõike 1 punkt 4 keelab kiirmenetluse kasutamise, kui samas küsimuses on juba olemas jõustunud kohtulahend.

Näiteks:

• kui soovite suurendada kohtu poolt varem määratud elatise summat;
• isegi teise poole nõusolekul;
• on kiirmenetluse kasutamine sellisel juhul välistatud.

Millistes olukordades saame aidata

Valmistame ette elatise nõudeavaldusi väga erinevates olukordades:

• elatise esmane väljamõistmine;
• varem määratud elatise suurendamine;
• elatise väljamõistmine täisealisele lapsele, kes jätkab õpinguid kuni 21-aastaseks saamiseni;
• elatise summa vähendamine elatist maksma kohustatud vanemale;
• elatise väljamõistmine kohustatud vanema sugulastelt, kui võlgnik ise kohtuotsust ei täida;
• ülalpidamise väljamõistmine kuni kolmeaastase lapse ema kasuks, kui ta ei saa terviseseisundi või lapse hooldamise vajaduse tõttu töötada.

Kuidas me töötame

Me ei ole kunagi huvitatud kohtumenetluse venitamisest.

Seetõttu koostatakse hagiavaldused nii, et asja arutataks:

• kirjalikus menetluses;
• ilma kohtuistungeid korraldamata.

Kui kohus määrab siiski istungi, saame osaleda koos teiega nõustajatena.

Praktikas tuleb selliseid olukordi ette harva ning enamik asju lahendatakse edukalt just kirjalikus menetluses.

Töökogemus

Tänaseks tegutseb projekt juba teist aastat.

Kogu selle aja jooksul ei ole olnud ühtegi juhtumit, kus inimene pöördus meie poole abi saamiseks elatise asjus ja me ei saanud teda aidata.

Kui teil on välisriigi kohtulahend

Kui olete välismaalane ja elate Eestis ning teie päritoluriigis on juba olemas elatise kohta kohtulahend, mida võlgnik ei täida, võite samuti meie poole pöörduda.

Aitame:

• valmistada ette dokumendid teie riigi kohtulahendi tunnustamiseks Eesti territooriumil;
• alustada täitemenetlust;
• vormistada elatisabi saamist Eestis isegi olukorras, kus võlgnik elab väljaspool Eestit.