Töötamine ilma kirjaliku töölepinguta
Eestis esineb mitmeid olukordi, kus inimene töötab ilma kirjaliku töölepinguta enda käes. See ei tähenda aga alati, et töötaja on täielikult ilma õigusteta.
Esimene kategooria on töötajad, kes on töötamise registris ametlikult registreeritud, kuid kellel puudub kirjalik tööleping.
Oluline on märkida, et Eesti seaduste kohaselt võib töötamine ilma kirjaliku töölepinguta olla täiesti seaduslik, kui pooled on kokku leppinud suulises töösuhtes. See tähendab, et tööleping võib olla sõlmitud ka suuliselt.
Kui töötaja nõuab kirjaliku töölepingu esitamist, on tööandja kohustatud selle väljastama kahe nädala jooksul alates nõude saamisest. See tuleneb töölepingu seaduse § 5 lõikest 3.
Hoolimata võimalusest sõlmida tööleping suuliselt, lihtsustab kirjalik tööleping oluliselt oma õiguste kaitsmist võimaliku töövaidluse korral.
Täielikult mitteametlik töötamine
Teine kategooria on inimesed, kes töötavad täielikult mitteametlikult. See tähendab, et puudub nii kirjalik tööleping kui ka töötamise registreerimine töötamise registris.
Ka selline olukord ei tähenda automaatselt, et töötajal puuduvad tööõiguslikud õigused.
Töölepingu seadus sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks alates hetkest, kui inimene asub täitma tööandja huvides tööülesandeid.
Töölepingu seaduse § 4 lõige 2 sätestab otseselt, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja alustas töö tegemist, mille tegemise asjaolud võimaldavad eeldada, et seda tehakse tasu eest.
Kui tööandja ei registreeri töösuhet, on soovitatav töötajal iseseisvalt koguda tõendeid töö tegemise kohta:
👉 säilitada kirjavahetust;
👉 suhelda tööalastes küsimustes sõnumirakenduste kaudu;
👉 säilitada fotosid, tööajakavasid ja muid töö tegemist tõendavaid materjale.
Pärast seda on võimalik töövaidluskomisjoni kaudu ametlikult tuvastada töösuhte olemasolu alates esimesest tööpäevast, kartmata seejuures tööandja poolset „karistamist“ töövaidluskomisjoni pöördumise eest.
Töölepingu asendamine võlaõigusliku lepinguga
Kolmas kategooria on töötajad, kes on küll ametlikult registreeritud, kuid vormistatud mitte töölepingu, vaid võlaõigusliku lepingu alusel.
Eestis esineb sellist praktikat üsna sageli. Tegelikult töötab inimene nagu tavaline töötaja, kuid juriidiliselt on ta vormistatud füüsilisest isikust teenuse osutajana.
Paljudel juhtudel on selline olukord ebaseaduslik, kuna töötaja jääb ilma osast sotsiaalsetest garantiidest ja tööõiguslikest õigustest.
Kui poolte vahel on tegelikult olemas töösuhe, on töövaidluskomisjoni kaudu võimalik nõuda suhte tunnistamist töölepinguliseks alates töö alustamise hetkest.
Täpsemalt töölepingu ja võlaõigusliku lepingu erinevuste kohta saab lugeda jaotisest: „Tööleping ja võlaõiguslik leping — mis on nende erinevus?“
Seda artiklit lugedes saate paremini aru, kas tööandja sõlmis Teiega seaduslikult võlaõigusliku lepingu töölepingu asemel.
Miks on oluline probleemiga mitte viivitada?
Kõik töötajad, kes töötavad ilma kirjaliku töölepinguta, on üldjuhul haavatavamas olukorras võrreldes nendega, kellel on tööandjaga sõlmitud kirjalik kokkulepe.
Sellistes olukordades ei tasu probleemide lahendamist edasi lükata ning rikkumistega tuleks tegeleda juba töösuhte alguses.
Kui tööandja väldib töösuhte ametlikku vormistamist, tekivad aja jooksul sageli ka probleemid töötasu maksmise, puhkusetasu või muude tööandja kohustuste täitmisega.