Mis on katseaeg?
Töölepingu seaduse § 10¹ lõige 1 võimaldab töötajal ja tööandjal kokku leppida katseaja kohaldamises kestusega kuni 4 kuud.
Katseaja eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus hinnata, kas töötaja teadmised, oskused, võimed, tervislik seisund ja isikuomadused vastavad konkreetse töö tegemiseks esitatud nõuetele.
Katseaeg rakendub automaatselt
Paljud inimesed ei tea, et Eestis rakendub katseaeg automaatselt.
Isegi juhul, kui töölepingus ei ole katseaja kohta midagi märgitud, loetakse, et katseaeg on kehtestatud 4 kuuks. Erand on võimalik ainult juhul, kui pooled on töölepingus selgelt kokku leppinud, et katseaega ei kohaldata.
Samuti võivad pooled kirjalikult kokku leppida lühema katseaja.
Haigus pikendab katseaega
Töötaja haiguse ajaks katseaeg peatub.
Näiteks kui inimene on töötanud ühe kuu ja viibib seejärel kaks kuud töövõimetuslehel, jätkub katseaeg pärast tööle naasmist ning pikeneb selle aja võrra, mil töötaja haiguse tõttu tööd ei teinud.
Samas ei ole tööandjal õigust töötajat vallandada ainult lühiajaliste terviseprobleemide tõttu.
Töölepingu seadus keelab töösuhte lõpetamise olukorras, kus töötaja ei tule lühiajaliselt terviseseisundi tõttu tööülesannete täitmisega toime.
Eestis loetakse lühiajaliseks terviseprobleemiks üldjuhul töövõimetuse perioodi kuni 4 kuud.
Rasedate töötajate kaitse
Seadus kaitseb eraldi rasedaid töötajaid ning naisi, kellel on õigus saada emapuhkust vahetult pärast lapse sündi.
Ka katseajal ei tohi rasedus, sünnitamine või lapse sünniga seotud ajutine töövõimetus olla töölepingu lõpetamise aluseks.
Töölepingu lõpetamine katseajal
Katseajal on töösuhte lõpetamine lihtsam kui pärast katseaja lõppu.
Nii töötaja kui ka tööandja võivad töölepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele ette 15 kalendripäeva.
Samas ei piisa tööandjale seaduslikuks töölepingu lõpetamiseks üldistest põhjendustest, näiteks:
„ei saanud tööga hakkama“;
„rikkus töödistsipliini“;
„ei sobinud ettevõttesse“.
Seadusliku töölepingu lõpetamise korral peavad olema konkreetselt välja toodud:
👉 rikkumiste asjaolud;
👉 kuupäevad ja konkreetsed olukorrad;
👉 tõendid;
👉 võimalikud tunnistajad.
Hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise korral
Kui töölepingu lõpetamine katseajal tunnistatakse ebaseaduslikuks, võib töötajal olla õigus saada hüvitist.
Üldjuhul on katseajal makstav hüvitis väiksem kui tavapärase ebaseadusliku töölepingu lõpetamise korral, kuna katseaeg ise on lühiajaline ning töötaja tööstaaž tööandja juures on tavaliselt väike.
Töövaidlustes sõltub hüvitise suurus sageli sellest, kui kaua töötaja on tööandja juures töötanud. Mida pikem on tööstaaž, seda suurem võib üldjuhul olla hüvitis.
Kui lisaks ebaseaduslikule töölepingu lõpetamisele esineb ka muid tööandjapoolseid rikkumisi, näiteks maksmata töötasu, puhkusetasu või muud väljamaksed, võib töövaidluskomisjoni pöördumine olla eriti põhjendatud.
Eraldi tähelepanu väärivad olukorrad, kus tööleping lõpetatakse raseda töötajaga või naisega, kellel on õigus saada emapuhkust pärast lapse sündi.
Seadus annab sellistele töötajatele erilise kaitse. Kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks, võib hüvitise suurus sellistel juhtudel üldjuhul ulatuda kuni 12 kuu töötasuni.