Pärast abikaasade või lapse vanemate lahkuminekut ei õnnestu pooltel kaugeltki alati omavahel rahulikult kokku leppida last puudutavates küsimustes. Praktikas tekivad ema ja isa vahel kõige sagedamini vaidlused järgmistes küsimustes:
👉 elatis;
👉 lapsega suhtlemise kord;
👉 lapse elukoht;
👉 teise vanema osalemine lapse kasvatamises;
👉 ühine või ainuhooldusõigus;
👉 isaduse tuvastamine;
👉 lahutus ja sellega seotud perekonnaõiguslikud küsimused;
👉 ühisvara jagamine.
Paljudel juhtudel jõuab vaidlus lõpuks kohtusse. Samas on oluline teada, et Eestis ei pea selliseid vaidlusi alati lahendama kohtumenetluses.
Eestis on olemas tasuta riiklik perelepituse teenus, mille eesmärk on aidata vanematel jõuda kokkuleppele ilma pika kohtuvaidluseta. Perelepitaja on neutraalne spetsialist, kes aitab pooltel konflikti arutada ning leida lahenduse, lähtudes eelkõige lapse huvidest.
Perelepituse kaudu on võimalik sõlmida kokkuleppeid muu hulgas järgmistes küsimustes:
👉 elatise suurus ja maksmise kord;
👉 lapsega suhtlemise kord;
👉 lapse elukoht;
👉 hooldusõiguse jaotus;
👉 muude vanemlike õiguste ja kohustuste jaotus.
Oluline on teada, et perelepituse käigus saavutatud kokkuleppel võib teatud juhtudel olla täitedokumendi jõud. See tähendab, et kui vanem lõpetab elatise vabatahtliku maksmise, võib kokkuleppe anda kohtutäiturile sundtäitmiseks. Samuti võib hiljem tekkida õigus saada riiklikku elatisabi.
Riikliku perelepituse kohta saab täpsemat teavet Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.
Kui pooltel ei õnnestu kokkuleppele jõuda, puudub soov omavahel suhelda või perelepitus ei anna tulemusi, saab vaidluse lahendada kohtus.
Meie osutame abi ainult teatud liiki perekonnaõiguslikes vaidlustes, sealhulgas:
👉 elatise hagiavalduste koostamine;
👉 lapse põlvnemise tuvastamisega seotud menetlused;
👉 muude kohtule esitatavate menetlusdokumentide koostamine.
Lapse hooldusõiguse ja lapsega suhtlemise korra vaidlustega me üldjuhul ei tegele, kuna need kuuluvad kõige pikemate ja emotsionaalselt keerulisemate perekonnaasjade hulka. Sellistes küsimustes saame anda esmase õigusliku nõu või aidata koostada kohtule esitatavaid dokumente, kui kohus on Teile vastamiseks tähtaja määranud ja Te ei ole kindel, et saate sellega ise hakkama.
Meie abi perekonnaasjades on suunatud eelkõige sellistele vaidlustele, mida on võimalik lahendada kirjalikus menetluses mõistliku aja jooksul. Hooldusõiguse või lapse elukoha vaidlused toimuvad aga peaaegu alati kohtuistungitel ning võivad kesta väga kaua.
Piiratud tööjõu tõttu ei ole meil võimalik osaleda täies mahus sellistes pikaajalistes kohtuvaidlustes, mis nõuavad väga palju aega ja emotsionaalset ressurssi. Soovitame ka Teil:
isegi juhul, kui asi on juba kohtusse jõudnud, püüdke võimaluse korral teise poolega kompromiss leida, et vaidlus võimalikult kiiresti lõpetada.
Pidage meeles, et juristi töö maksumus Eestis algab sageli umbes 140 eurost tunnis ning selliste perekonnaõiguslike vaidluste kogukulu võib ulatuda mitme tuhande euroni.
Samuti ei tegele me abikaasade ühisvara jagamise vaidlustega, kuna need kuuluvad samuti kõige keerukamate ja ajamahukamate perekonnaõiguslike kohtuvaidluste hulka.
Ülaltoodud linkide kaudu saate liikuda nende perekonnaõiguse valdkondade juurde, milles me tegelikult abi osutame ja mille kohta meil on praktiline kogemus. Kui vajate abi, võtke meiega ühendust.
Ka muudes perekonnaõiguslikes küsimustes saame Teid nõustada, olukorda analüüsida ning soovitada kõige mõistlikumat edasist tegutsemisviisi. Meie eesmärk ei ole konflikti pikendada, vaid aidata inimestel võimalikult kiiresti lõpetada kurnav perekonnavaidlus võimalikult väikeste rahaliste, emotsionaalsete ja ajaliste kuludega.
Praktikas kestavad perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused sageli aastaid, nõuavad poolte pidevat osalemist, arvukaid kohtuistungeid ja suhtlemist juristidega ning lähevad lõpuks maksma väga suuri summasid. Sageli jõuavad pooled pärast mitmeid kuid või isegi aastaid kestnud konflikti lõpuks kokkuleppele, milleni oleks olnud võimalik jõuda juba palju varem.